Kätte on jõudnud 9. päeva õhtupoolik. Juba. Ees on ootamas vaid üks jooks – elujooks. Tegelikult ei saagi öelda, et just homne jooks on elujooks, milleks kõik siia laagrisse tulid. Kogu see protsess, terve laager ühtselt on olnud elu. Ja jooks. Miski, millest ma veel täielikult ja lõpuni aru pole saanudki. Miski, mille järele ma siia laagrisse tulles ei osanud januneda. Miski, mis muudab. Kogu elu. Ma loodan. Ja püüan.